Levinumalt koostatakse hüdrogeoloogiline ekspertiis veealanduse mõju hindamiseks, põhjavee reostuse ja põhjavee režiimi muutuste selgitamiseks, kaevude ja joogivee sesiundi hindamiseks, tiikide, imbväljakute rajamise puhul jne.

Korrektses hüdrogeoloogilises ekspertiisis peab olema toodud:

  • Eesmärk, mille tarvis ekspertiis koostati
  • Probleemi või kavandatava tegevuse kirjeldus
  • Loetelu kasutatud andmetest
  • Hüdrogeoloogiliste tingimuste iseloomustus, kas kohapeal selleks otstarbeks läbi viidud hüdrogeoloogilise uuringu, geoloogilise kaardimaterjali või arhiiviandmete põhjal
  • Analüüs - kavandatava tegevuse mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele, tegevuse võimalikkus või  lubatavus olemasolevates tingimustes. Kindlasti peab olema näidatud, millistele faktilistele andmetele hinnang tugineb ja toodud vastavad põhjendused
  • Soovitused ja nõuded  - kui hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu ei ole tegevust algselt kavandatud viisil võimalik ellu viia, siis kuidas ja mis tingimustel oleks see ikkagi võimalik
  • Järeldused, kus analüüsi tulemused on lühidalt ja selgelt uuesti ära toodud. Väga sageli ei jõuta kogu ekspertiisi läbi lugeda, vaid vaadataksegi ainult järeldusi.  Järelduste osas ei saa tuua ühtegi seisukohta, mida ei ole eelnevalt analüüsi osas käsitletud ja põhjendatud.

Ülaltoodud nõuded on kirja pandud sellepärast, et teinekord koosneb hüdrogeoloogiline ekspertiis ainult probleemi ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kirjeldusest. Kui juhtub, et on võetud veeproove, siis loetakse üles ka laboritulemused. Puudub analüüsi osa, isegi kui mingid järeldused on  tehtud, siis on arusaamatu, millele need tuginevad.